Otsing sellest blogist

kolmapäev, 24. veebruar 2010

http://YourGen.com/ - Text Generator

ImageChef.com - Custom comment codes for MySpace, Hi5, Friendster and more

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS

SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD


esmaspäev, 22. veebruar 2010

24. veebruar EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
muusika Fredrik Pacius
sõnad Johann Voldemar Jannsen
  1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
    kui kaunis oled sa!
    Ei leia mina iial teal
    see suure, laia ilma peal,
    mis mul nii armas oleks ka,
    kui sa, mu isamaa!
  2. Sa oled mind ju sünnitand
    ja üles kasvatand;
    sind tänan mina alati
    ja jään sull' truuiks surmani,
    mul kõige armsam oled sa,

    mu kallis isamaa!
  3. Su üle Jumal valvaku,
    mu armas isamaa!
    Ta olgu sinu kaitseja
    ja võtku rohkest õnnista,

    mis iial ette võtad sa,
    mu kallis isamaa!

TEADE

23. VEEBRUARIL LASTEAED AVATUD KELLE 15.00-ni

SÜNNIPÄEVAPIDU


pühapäev, 21. veebruar 2010

http://YourGen.com/ - Text Generator

ImageChef.com - Custom comment codes for MySpace, Hi5, Friendster and more
PALJU ÕNNE
3. SÜNNIPÄEVAKS

SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

reede, 19. veebruar 2010

SÜNNIPÄEVAPIDU

http://YourGen.com/ - Text Generator

ImageChef.com - Custom comment codes for MySpace, Hi5, Friendster and more

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS

SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

SÜNNIPÄEVAPIDU

http://YourGen.com/ - Text Generator

ImageChef.com - Custom comment codes for MySpace, Hi5, Friendster and more

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS

SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

http://YourGen.com/ - Text Generator

ImageChef.com - Custom comment codes for MySpace, Hi5, Friendster and more

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS
SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

VASTLATRALL


kolmapäev, 17. veebruar 2010

VASTLAKARNEVAL

EILE PIDASIME KOOLI LIUVÄLJAL VASTLAKARNEVALI. VAATAMATA PAKASELE OLI TORE PIDU. AITÄH LAPSEVANEMATELE KES OLID OMA LASTEGA KARNEVALIL JA VAHVATES KOSTÜÜMIDES.

teisipäev, 16. veebruar 2010

VASTLALIUG

TÄNA LASIME LASTEAIAS VASTLALIUGU JA SÕIME VASTLAKUKLEID

EESTI VASTLAPÄEVAKOMBESTIK

Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma.

Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud – muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama.

Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla – see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon.

Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel ära jagama, teise poole aga õhtul puutumatult peremehele tagasi tooma. Sellest järelejäänud osast poetati terve aasta otsa raasukesi igale poole tähtsamatesse paikadesse ja toimetustesse.

Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak. Lisaks lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat. Mõnel pool tehti mäeveerule eelmise aasta linaluudest lõkked üles, millest siis liuglejad läbi pidid libisema, et puhtaks saada. Vastlapäeval käidi külas – mida kaugemale külla mindi, seda pikemad linad kasvasid.

Vastlapäev oli paljuski naiste püha; naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma.

Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta. Arvati, et vastlapäeval peab valgega magama minema, muidu ei saada suviseks kiire-ajaks oma und täis magatud. Vahel köeti hoopis saun üles ja noored istusid seal koos.

Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära – see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada.

Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima.

Mõnedes paikades oli kombeks ühiselt valmistada Metsik – õlgedest inimesekuju, millele riided (vaheldumisi üks aasta naise-, teine aasta meheriided) selga pandi. Metsiku sisse peideti ja mõeldi kõik halvad asjad, mis siis erilise loitsuvööga õlenuku sisse hoolsasti kinni seoti. Pärast viidi see kuju külast suure kisaga välja metsaveerde või selleks püsti aetud posti otsa ja pandi põlema. Hiljem püüti põlenud jäänuste järgi vaadata, millest lahti saadi ja mis uuesti välja pääses või siis hävimata jäi.

Kui vastlapäev sattus hästi noorde kuusse, siis öeldi, et see on “nõrk vastel”. See lubas varajast kevadet. Kui kuu juhtus olema veel noorem kui kolm päeva, siis pidi eriti hea vilja-aasta tulema. Samamoodi ennustas vastlatuisk head viljasaaki ja palju marju.

Naised uskusid, et kui vastlakuu laseb ennast vaadata, siis saab tema käest endale aastaks ilu ja tervist nõutada. Juukseid kammiti hoolega. Usuti, et kui tüdruk läheb vastlapäeva öösel ristteele, teeb lume sisse hernestest risti ja selle kohal kükitades häda teeb, võib kutsuda välja Vanatühja, kes sellise teo peale igasuguse soovi võis täita.

pühapäev, 14. veebruar 2010

HEAD SÕBRAPÄEVA


  • Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.
  • Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu.

Püha Valentin

Katoliku kirik tunnustab vähemalt kolme erinevat Valentini, kes surid 14. veebruaril märtrisurma, kaks neist 3. sajandil. Levinuim on valentinipäeva seostamine Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates keiser Claudius II käsku. Legendi järgi saatnud ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga "Sinu Valentin". Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartidel. 496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis paavst Paulus VI aga päeva uuesti kalendrist välja.

Väidetavalt tuleneb päev paganlikust viljakuspühast, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Festivali ajal oli naistel tavaks kirjutada armastuskirju ja visata neid urni. Sealt tõmbasid neid loosina välja mehed ja asusid kirjutajat jälitama. Selline loosiga valentinide valimine kestis 18. sajandini. Ka on päeva algupära seostatud lindude ja mesilaste paaritumisaja algusega, mis keskaegse arusaama kohaselt juhtus 14. veebruaril.

Valentinikaardid

Kirjutatud kaartide algust seostatakse Orleani Charlesiga, kes 1415. aastal vangistuses viibides kirjutas oma naisele romantilisi värsse. 16. sajandist levisid laialt värvilisele paberile värviliste tintidega kirjutatud valentinikaardid. Mitmed toonased motiivid ja võtted on tuntud tänini: paberist lõigati välja kujundeid; neile kirjutati salmikesi, mille värsside esitähed moodustasid armsama nime; salmikestes oli osa sõnu asendatud piltidega, nii et kokku moodustus paras piltmõistatus.

1800. aastate alguses hakkasid levima mustvalged trükikaardid, mis muutusid kiiresti väga populaarseks, sest sel ajal polnud tunnete otsesõnu väljendamine kombekas. Pikapeale kujunesid valentinikaartidest tõelised kunstiteosed, mida ilustati siidi, lillede, kullalehtede ja trükitud või joonistatud Cupidoga, kellest sai valentinipäeva maskott.

1800. aastast kehtestati USAs kaartide saatmiseks pennine mark, Märkigem veel, et tänaseks on USAs Howstuffwork andmetel üle 2000 kaarditrükkali. Nagu jõuluvanale saab kaardi saata Jõulumaalt, nii on võimalik valentinikaarti saata Armastusemaale Coloradosse või seda sealt tellida.

Valentinisümbolid

Valentinikaartidelt vaatab vastu kogu Euroopa armastussümboolika, alustades Cupidost, Venuse pojast.

Tänini kasutatakse südamesümboolikat. Süda oli varasema ettekujutuse järgi emotsioonide, hinge ja armastuse asupaik.

Punased roosid kui Venuse lemmiklilled ja suurte tunnete sümbol.

Pits kui daamide taskuräti ääristaja. Taskurätte kasutati kirglike tunnete väljendamiseks ja selle kaudu oli pits ühtlasi armusõnum.

Armusõlmed ehk lihtsalt sõlmed tähistavad tugevat ühendust inimeste vahel.

Tuvid kui armastajate sümbol.

X kui suudluse sümbol, tuntud alates keskajast. Algselt tõmbasid paberile X-i allkirja asemel need, kes kirjutada ei osanud. Tunnistajate juuresolekul suudles allkirjastaja äsjajoonistud märki. X on ka Kristuse sümbol


teisipäev, 9. veebruar 2010

15. VEEBRUARIL TÄHISTAME SÕBRAPÄEVA - MÄRKSÕNAKS ON PUNANE JA SÜDAMED
16. VEEBRUARIL VASTLAKARNEVAL KOOLI LIUVÄLJAL - UISKUDE JA KOSTÜÜMIDEGA (OODATUD ON KÕIK KOSTÜÜMIDES JA UISKUDEGA)
23. VEEBRUAR LÜHENDATUD TÖÖPÄEV

2. KORD UISUTAMAS


reede, 5. veebruar 2010

TÄNA KÄISIME KOOS VANEMA RÜHMA KOOLIEELIKUTEGA UISUTAMAS.
MEIL OLI VÄGA TORE.
LAPSEVANEMAD KUI TEIE LAPSEL KES TÄNA UISUTAMAS KÄIS ON KODUS UISUD SIIS VÕIB NEED KAASA VÕTTA. PALUN KIRJUTAGE SIIS NIMI KA SISSE


kolmapäev, 3. veebruar 2010

UISUTAMA

REEDEL 5. VEEBRUARIL LÄHEVAD 4.AASTASED LAPSED (RAIKKO, LIIS, ANETE, JANELI, REIO JA ANGEELIKA) VANEMA RÜHMAGA KOOS KOOLI LIUVÄLJALE UISUTAMA. PALUME LASTELE KAASA PANNA VILLASED SOKID (ET KÜLM EI HAKKAKS).