MÕMMIKUD

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

23. VEEBRUARIL LASTEAED AVATUD KELLE 15.00-ni

PALJU ÕNNE 3. SÜNNIPÄEVAKS SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

EILE PIDASIME KOOLI LIUVÄLJAL VASTLAKARNEVALI. VAATAMATA PAKASELE OLI TORE PIDU. AITÄH LAPSEVANEMATELE KES OLID OMA LASTEGA KARNEVALIL JA VAHVATES KOSTÜÜMIDES.

TÄNA LASIME LASTEAIAS VASTLALIUGU JA SÕIME VASTLAKUKLEID

Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud – muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla – see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel är

Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva. Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos , kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose , tulpe , nartsisse ja nelke . Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu. Püha Valentin Katoliku kirik tunnustab vähemalt kolme erinevat Valentini, kes surid 14. veebruaril märtrisurma, kaks neist 3. sajandil. Levinuim on valentinipäeva seostamine Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates keiser Claudius II käsku. Legendi järgi saatnud ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga "Sinu Val

15. VE EBRUARIL TÄHISTAME SÕBRAPÄEVA - MÄRKSÕNAKS ON PUNA NE JA SÜDAMED 16. VEEBRUARIL VASTLAKARNEVAL KOOLI LIUVÄLJAL - UISKUDE JA KOSTÜÜMIDEGA (OODATUD ON KÕIK KOSTÜÜMIDES JA UISKUDEGA) 23. VEEBRUAR LÜHENDATUD TÖÖPÄEV

TÄNA KÄISIME KOOS VANEMA RÜHMA KOOLIEELIKUTEGA UISUTAMAS. MEIL OLI VÄGA TORE. LAPSEVANEMAD KUI TEIE LAPSEL KES TÄNA UISUTAMAS KÄIS ON KODUS UISUD SIIS VÕIB NEED KAASA VÕTTA. PALUN KIRJUTAGE SIIS NIMI KA SISSE

REEDEL 5. VEEBRUARIL LÄHEVAD 4.AASTASED LAPSED (RAIKKO, LIIS, ANETE, JANELI, REIO JA ANGEELIKA) VANEMA RÜHMAGA KOOS KOOLI LIUVÄLJALE UISUTAMA. PALUME LASTELE KAASA PANNA VILLASED SOKID (ET KÜLM EI HAKKAKS).