Otsing sellest blogist

teisipäev, 24. november 2009

25. november KADRIPÄEV

Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.

Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.

Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.

Kombestik

Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: kadripäevale eelneval hanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu.

Ennustused

  • Ilmaennustused:
    • Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm.
    • Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma.
    • Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki.
    • Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad.
    • Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
    • Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
    • Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (Andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
    • Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
  • Muud ended ja kombed:
    • Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
    • Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted.
    • Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära.
Veel Kadripäevast
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kadripaev.php

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar